Oleme kõik kuulnud väidetavalt ainuõigeid juuksehoolduse lahendusi, et muuta juuksed pikemaks, paksemaks ja säravamaks.  Või vastupidi, on juuksehoolduseks väga halvad.

Müüte juuksehooldusest on mitu põlvkonda naisi edasi andnud, nii on neist sisuliselt saanud juuksehoolduse katkise telefoni mäng.

Aitame teil murda kõige levinumad juuksehoolduse müüdid koos mõne näpunäitega selle kohta, mis tegelikult toimib.

Müüt 1. Mida sagedamini juukseid lõigatakse, seda kiiremini need kasvavad

Kuna juuksed ei kasva otstest, vaid juurtest, ei mõjuta juuste lõikus nende kasvu mingilgi moel. Pealegi ei mõjuta kõigi juuste raseerimine juuste tihedust, kuna juuksefolliikulite arv on iga inimese jaoks geneetiliselt kodeeritud.

Kui otsite lihtsat, stiilset viisi pikkuse lisamiseks, kaaluge juuksepikendusi. See võimaldab teil ka oma välimusega mängida.

Müüt 2. Õhu käes kuivatamine on parem kui föönitamine

Kui teil on lühikesed juuksed, mis kuivavad suht kiiresti, ei pea te fööni kasutama. Pikki juukseid on parem fööniga kuivatada, kuna vesi tungib juuste struktuuri ja peseb sõna otseses mõttes keratiini maha, muutes need hapraks ja kuivaks.

Kui kasutate spetsiaalselt nii juustele kui ka peanahale mõeldud šampooni ja palsamit, siis föönitamine ei kahjusta kuidagi ka teie peanahka.

Müüt 3. Juuksed harjuvad šampooniga

Kuna juuksed koosnevad surnud kudedest, ei saa olla mingit harjumist. Teisisõnu, kui pesete pead pikka aega sama šampooniga, ei määrdu teie juuksed kiiremini ega kasva aeglasemalt – paljud tegurid võivad seda mõjutada, kuid mitte kindla kaubamärgi “harjumus”.

Õige šampooni ja palsami leidmine võib olla keeruline ja sobivaima leidmiseks tuleb teha mõnigi katsetus ja viga. Kuid kui leiate toimiva tootekombinatsiooni, pole tõendit selle kohta, et teie juuksed samastuvad eelistega ja tooted lakkavad töötamast. Kasutage seda, mis toimib teie juuste puhul, kuid ärge kartke seda vajadusel muuta.

Teie juuksed võivad muuta pikkust, tihedust ja tekstuuri. Näiteks pärast rasedust võib tihedus muutuda, muutes teie juuksed pisut paksemaks või õhemaks. Samuti muutuvad ilmastikuolud meie ümber nagu külm talv ja kõrvetav päike. Nende muutuste tõttu on hea oma tooted vahetada või uusi lisada.

Müüt 4. Kõõma ilmumisel on peamine tegur kuiv peanahk

Siin on täpselt vastupidine olukord. Kõõm tekib õlise peanahaga inimestel. Probleemi ilmnemisel on soovitatud juukseõli kasutamine lõpetada, mis vastupidiselt teie ootustele ainult halvendab olukorda.

Müüt 5 Kõõm on nakkav
Enamikul inimestel tegelikult ei olegi kõõma, peanahk võib kergelt helbeliseks muutuda näiteks siis, kui liikuda tihti külmast sooja ja vastupidi. Temperatuuride vaheldumine kuivatab peanahka ning see kipub kuivama ning pudenema.

Kõõm on seenhaigus, mille tekkimise põhjused pole päriselt selged, kuid kindlasti ei ole kõõm nakkav.

Müüt 6. Juuste lõhenenud otsad saab taastada

Spetsiaalsete maskide või õlide abil saate lõhenenud otsad mõneks ajaks “sulgeda”. Kuid neist vabanemiseks peate aeg-ajalt juukseid lõikama.

Lõhenenud ots tekib siis, kui teie juuste kaitsev välimine kiht on kahjustatud. Lõhenenud otste lõikamine või kärpimine annab juustele tervislikuma ja kaunima väljanägemise, mis korvab kaotatud pikkuse.

Müüt nr 7. Juukseid peab harjama 100 korda päevas

Tegelikult võib juuste harjamine liiga sageli, liiga suure jõuga või halvasti disainitud juukseharjaga põhjustada katkemist, välise kaitsva kihi kahjustusi, selle asemele, et need muuta juuksed ilusaks ja voogavaks. Liiga pikaaegne või tihe harjamine võib viia juuste murdumise või liigrasuseks muutumisele.

Harjake juukseid piisavalt, et need  siluda; kui kamm sujuvalt läbi saab, sellest piisab. Juuste harjamine aitab naturaalseid õlisid juurtest peanahasse jaotada. Regulaarne harjamine kannab ka juuksejuurtelt loomulikku rasu kuivadele juukseotstele, mis seda tõesti vajavad, andes juustele loomuliku sära. See võib aidata ka peanahka stimuleerida.

Kasuta harjamiseks pehmete harjastega juukseharja või laiade hammastega kammi, ära rapsi kammides ja ole pusade harutamisel õrn.

Müüt nr 8. Mida sagedamini juukseid pesete, seda õlisemaks need muutuvad.

Rasvarakkude poolt eraldatud õli kogus jaguneb geneetiliselt, nii nagu värv, paksus ja lokid. Seetõttu ei mõjuta sagedane või harv pesemine kahjuks teie juuste määrdumist.

Õigesti valitud hooldus võib aga rasunäärmete tööd reguleerida ja teie juuksed määrduvad aeglasemalt.

Müüt nr 9. Kuivšampoon on sama hea kui tavaline šampoon

Kuivšampooni nimetus võib olla eksitav, kuna see ei puhasta teie juukseid tegelikult. Kuivšampoon on pesupäevade vahel kiire päästja – kuid see ei asenda mingil juhul tavalist vett, šampooni ja palsamit. Kuivšampoon imab juustesse lihtsalt liigset õli ja rasu ning mõned tooted lisavad isegi meeldiva lõhna, kuid see on kõik, mida see teeb.

Müüt nr 10.  Juustele sära saamiseks loputage lõpuks külma veega

Kuna juuksed koosnevad surnud kudedest, siis vee temperatuuril pole pistmist sellega, kas peanahk või juuksed on puhtad.

Kuid jahedama veega loputamine sulgeb juuksesoomuse – nii peegeldab see paremini valgust ja juuksed tunduvad säravamad.

Müüt nr 11. Juukseid tuleb pesta iga päev

Juuste pesemise vajadus tuleneb eelkõige teie juuksetüübist ning elustiilist. Tavapäraselt piisab juuste puhastamiseks ja peanaha toitmiseks 2-3 korda nädalas šampooni ja palsamiga juuksehooldusest.

Liiga sage pesemine viib juustest välja loomulikke õlisid, muutes juuksekarvad hapraks ja kergelt lõhenevaks. Lisaks võib see kuivatada peanahka.

Müüt nr 12. Nõuetekohane hooldus muudab teie juuksed paksemaks.

Juuste paksus, samuti juuksefolliikulite arv on geneetiline omadus, seetõttu ei saa hoolduse kvaliteet seda kuidagi mõjutada. Kuid juuksehooldustooted saavad juustele mahu andmisega suurepäraselt hakkama.

Müüt nr 13. Hallide karvade kitkumine paneb selle asemele kasvama veel kaks

Ehkki võib tunduda, kui leiate ühe ebameeldiva halli juuksekarva, peate selle  kohe välja kitkuma. Siiski hallide karvade kitkumine ei põhjusta nende paljunemist. Hallide juuste kitkumine võib tegelikult kahjustada juuksefolliikulisid ning takistada juuste kasvu. Eriti kui seda pidevalt teha. Samuti kasvab ühest folliikulist üks juukseharu, seega pole mitme juuksekarva (ükskõik mis värvi) kitkumine lahendus juuste paksemaks muutmiseks.  Hallid või valged karvad tekivad siis, kui folliikulites olev pigment sureb, mis on enamasti geneetiline esinemine.

Juuste väljakitkumine võib su vaid kiilaks muuta, eriti kui neid halle juukseid on juba rohkem.

Müüt 14. Stress paneb juuksed välja langema
Stress vähendab peanaha verevarustust ja nii jõuab juuksekarvadeni oluliselt vähem vajalikke mineraale ja toitaineid. Samuti aeglustab stress juuste kasvu ning karvad muutuvad peenemaks ning hapramaks. Mis tähendab, et stress võibki põhjustada muuhulgas ka juuste väljalangemist.

Müüt 15. Juuste värvimine ainult kahjustab neid.

Selle taga on pool tõde.  Kõik sõltub täielikult värvaines olevatest kemikaalidest, kui sagedasti juukseid värvida ning kas kasutatakse enda juuksetüübi jaoks sobivaid värvaineid.  Professionaalsed, salongides kasutatavad tooted annavad teie juustele uue tooni ning enamasti on nendes ka hooldavad ained.

Müüt 16. Rasedana ei tohi juukseid värvida
Teaduslikult ei ole juuksevärvimise halba mõju lootele suudetud veel üheselt selgeks teha, aga sellegipoolest on mõistlik värvimisest hoiduda.

Eelkõige kogu pea ulatuses juuste värvimine ei ole soovitav, sest juuksevärvis kasutatavad kemikaalid võivad peanaha kaudu sattuda organismi. Triibutamine, mille puhul värv ei puuduta peanahka, on leebem variant omale värskema ilme loomiseks.

Leia omale sobivad juuksehooldustooted meie e- poest.