Mis on fitness?
Fitness – võõrsõna (Inglise keelest) mille tähendusest räägitakse tihti mööda. Me kasutame erinevaid võõrsõnu igapäevaselt kuid sõnal fitness on ajaga kaasas käinud mitmeid erinevaid definitsioone. Järgmisena vaatamegi me lähemalt, mida see sõna täpsemalt tähendab.
Fitness
Eesti õigekeelsussõnaraamat ütleb, et fitness on enda vormi ajamine spordialana. See on suhteliselt täpne definitsioon kuid siinkohal jääb õhku küsimus, mis on vormi ajamine. Kas kõik vormis inimesed suudavad joosta maratoni, võtta osa Zumba tundidest ning harrastada joogat? Vastus sellele on ei ning jah.
Fitness on väga mitmekesine tegevus. Näiteks võib ujumist harrastav inimene öelda, et ta teeb fitnessi. Sama võib öelda ka raskusi tõstev inimene kuid pannes nad mõlemad jooga tundi ei pruugi nad olla piisavalt paindlikud. Samuti on nende vastupidavus erinev – üks neist suudab basseinile mitu tiiru peale teha enne kui ta ära väsib, teine võib juba ühest tiirust ära väsida (kui ta oskab ujudagi). Nagu näha ei ole fitness üheselt võetav termin ning erinevate spordialadega tegelevad inimesed võivad öelda, et nad harrastavad fitnessi.
Vastupidavus
Nagu eelnevalt tuli välja, ei ole kõik fitnessi harrastavad inimesed samasugused. Järgnevalt toome me välja mõningad erinevad fitnessi alaliigid, trennid, mis näitavad veelgi täpsemalt kui erinev võib fitness olla.
Vastupidavuse all mõtleme me kardiovaskulaarset treeningut. Kas me jõuame trepist üles joosta ilma hingeldamata? Kui kaua me suudame väsimata joosta või trenni teha?
Mida tugevam on vastupidavus seda kauem on inimene võimeline treeningut tegema. Vastupidavad inimesed võivad joosta maratone ning võtta osa kõrge intensiivsusega treeningutest.
Lihased
Kõikidel, kes teevad trenni ning on tervislikud ei ole nähtavaid lihaseid ehk muskleid. Lihaste nagu kõhulihaste või biitsepsite saamiseks tuleb teha eraldi jõutreeningut. Tihti suudavad inimesed, kes töötavad lihastega tõsta erinevaid raskusi ning nende keha on defineeritud. Samuti on võimalik aru saada, mida inimesele meeldib treenida näiteks võivad olla käed tugevamad kui ülejäänud keha.
Painduvus
Paindlikku kehaga inimene on võimeline tegelema joogaga ning muude spordialadega, mis nõuavad paindlikkust nagu aeroobne liikumine või iluuisutamine. Samuti suudavad paindlikud inimesed võtta sisse erinevaid positsioone, mida teised ei suuda (jooga). Nagu ka teiste spordialadega, tuleb paindlikkus tasa ning targu, see võtab aega mistõttu on see inimestele, kes ei ole sellega varem tegelenud väga raske.
Nagu näha on fitness väga sügav termin, mis hoiab endas peaaegu et kõiki spordialasid. Fitnessiga tegelemiseks ei pea käima viis päeva nädalas trennis, võtma osa võistlustelt ning püüdlema kõhulihaste poole. Fitness on tervislik elustill ning tegeledes fitnessiga hoitakse enda keha, süüakse hästi ning tehakse trenni. Treening ning toitumine hoiab keha ning vaimu tervena, mis ongi kokkuvõttes fitness – terves kehas terve vaim!