Kahjuks kuuluvad väga tihti spordi juurde ka ületreenimine ning vigastused. Üldjuhul on neid võimalik ennetada ja vältida, kuid siiski on oht, et langeme nende küüsi. Kui ületreenimine on täielikult igaühe enda teha – ise saate valida, kui palju ja millal treenite, siis vigastused võivad olla tingitud väga paljudest erinevatest teguritest. Nüüd vaatamegi pisut lähemalt, kuidas vältida üle treenimist ja vigastusi.

Liigne trenn

Loomulikult võib olla treenimine hasarti tekitav, kuid tegelikult on mõõduka arengu ja saavutuse jaoks oluline hoopis piisav puhkus ja korralik toitumine. Kõige lihtsam viis, kuidas liigselt trenni teha, on see kui varasemalt olete teinud näiteks kaks trenni ja olete otsustanud, et tänasest päevast teete trenni iga päev. Alguses keha suudab selle vastu võidelda ja püsida tervena, kuid mõne kuu möödudes märkate järgnevaid tunnuseid – väsimus, söögiisu puudumine, halb tuju, jõuetus ja olete haigustele oluliselt vastuvõtlikum. Üldjuhul on soovituslik treeningmahte suurendada järk-järgult ning mitte liiga suurte sammudega, sest keha ei ole selle jaoks lihtsalt valmis. Eriti talvisel ajal on mõistlik oma toitumise hulka lisada näiteks NamedSport Vitamin C toidulisand, mis aitab hoida organismi paremas töökorras ja samuti vähendada haigestumise riski.

Vigastused

Kahjuks kuuluvad spordi juurde ka erinevad vigastused, mis tekitavad igapäevast ebamugavust ning samuti peate loobuma trennidest. Kõige levinumad on erinevad põlvede ja seljaga seotud vigastused, samuti on palju probleeme tekitavad erinevad põletikud ja rebendid. Kui tunnete valu, siis kindlasti ei tohiks jätkata treeninuga enne, kui olete konsulteerinud mõne spordiarstiga. Siin ei tohi sassi ajada omavahel vigastust ja nii öelda normaalset lihasvalu, mis tekib kui olete teinud tugeva trenni. Üldjuhul on lihasvalud kergesti eristatavad, sest teate täpselt, mis trenni eelnevalt tegite, ning kui see koht on valus, siis üldjuhul on tegemist lihasvaluga. Kui aga valu püsib üle kahe-kolme päeva tuleks pöörduda arsti poole. Lihasvalu saate ka väiksemaks muuta, kui varustate oma keha erinevate kestvusaladeks mõeldud toidulisanditega. Toidulisandid aitavad kehas hoida vitamiinide ja mineraalide taseme kõrgel ning kehas ei teki defitsiiti.

Kestvusalade peamised vigastused

Järgnevalt vaatame üle kõige tihedamini esinevad vigastused, mis on seotud kestvusaladega. Kestvusalade all mõtleme hetkel jooksmist, suusatamist, ujumist ja rattasõitu. Samuti proovime välja tuua erinevad ennetamise ja ravimise võimalused ning miks need esinevad.

  • Põlvevigastused – ilmselt on tegemist kõige rohkem esineva vigastusega, kui tegelete aktiivselt jooksmisega. Loomulikult võib olla põhjuseks ka iga inimese anatoomiline eripära. Kui teil on näiteks looduse poolt nõrgemad kõõlused või tasakaalust väljas jalad, siis see lööb treeningute ajal välja. Sellist asja väga tihti ei esine, ning suuremaks mureks on vale varustus. Kõige lihtsama näitena saab tuua vale jalanõu valik – kui jooksete kõva pinnase peal, siis peab olema teil ka jalats korraliku toestuse ning pikema paksema tallaga, mis aitab lööke ja põrutust leevendada. Samuti võib vigastuse tekkimise põhjuseks olla vale tehnika, mida kasutate jooksmiseks. Esimese asjana, enne kui asute jooksmise juurde, tuleks konsulteerida ning valida välja enda jaoks sobiv jalanõu, mis sobib kokku teie poolt valitud pinnasega.
  • Seljavigastused – paljud jalgratturid on pikka aega sundasendis, ette kallutatud keha ning fikseeritud asend. Tegemist ei ole kõige mugavama asendiga, ning kui treening kestab näiteks üle kahe tunni, siis tasuks vahepeal ratta peal oma selga venitada – lihtsam variant selleks on sirutada selg sirgu ning puusad suunata tugevalt ette. Võimalusel tasuks lasta oma ala spetsialistidel üle vaadata ka enda sõiduasend, sest antud vigastust on väga lihtne ennetada ja vältida. Samuti on soovituslik teha erinevaid harjutusi, mis üleüldiselt keha tugevamaks muudavad.
  • Põrutused/traumad – kahjuks on ka erinevad traumad igapäevane osa spordist, ning loomulikult mida suurem on kiirus seda suurem ka trauma. Olukorras, kus sõidate rattaga, ning kaotate ratta üle kontrolli on väga tõenäoline, et kukkumise käigus lööte mõne oma kehaosa kuskile vastu ära. Rattasõidu puhul on kõige levinum vigastus rangluumurd, mis tekib tänu sellele, et esimene reaktsioon on alati käed ette panna ning sellega kukkumist leevendada – kahjuks paljudel juhtudel toob see kaasa rangluumurru, kuna tegemist on väga õrna kehaosaga.